Monday, April 19, 2010

Elu on ebaõiglane.

Ma kirjutan läpakas ära kaks lehekülge Elvisest ja muust mõtetust crapist. Läppari windows läheb persse.
okei, on ennegi juhtunud.
Pean vahet.
Siis avastan, et mul on aega mingi viis päeva ja alustan kirjutamist all suures arvutis, mis on ainult neli kuud vana.
Kirjutan kaks ööd päeva.
Ja guess what?
THAT'S RIGHT, YOU GUESSED IT! Suure arvuti windows jookseb kiirusel 90 km/h otse samasse kohta kuhu eelmine arvutigi!
Okay, unlikely aga no mis teha.
Luckily Emil (arvutigeenius nr.1!) suudab teha arvuti korda nii, et ma saan selle teksti mälupulgale. Mingi kümme lehekülge higi ja pisaraid.
Siis installitakse uus windows.
Kirjutan seda tööd jällegi kella neljani öösel.
Hommikul olen ise hästi proud ja õnnelik!
JA MIDA MA NÄEN?!
MÄLUPULK (küll mitte nii kiiresti, suht vana logu ka juba, üle 75 km/h ikka enam välja ei võta enam) OTSUSTAB JÄRGIDA TEISTE KAHE EESKUJU.

WHAT ARE THE DANG ODDS OF THESE EVENTS HAPPENING IN THAT PATRICULAR ORDER ?!

no ju ma siis olen ikkagi one in a million.
Eriti erilisena ma just ennast ei tunne.
Jooma võtab kohe selline asi.

2 comments:

kdst said...

tehnika, huh?

Eva said...

kuule jah -.-.
tehnikaga on selline lovehate suhe. Ilma ei saa, aga närvi ajab ikka küll!