Sunday, February 28, 2010

Haruldane põhjamaapalavik

Mul on vist mingi harva esinev põhjamaapalavik.
Sümptom number üks:Täna käisin kirikus lihtsalt sellepärast, et tahtminr tekkis jakõige imelikum oli, et seal ei olnud põrmugi igav. Suutsin kuulata ära peaaegu terve jutluse ilma oma mõtetesse rändamata. Ja ma arvan, et hakkan seda kohta nüüdsest tihedamini külastama (hetkel on mu kirikukülastusgraafik umbes kaks korda aastas, ülestõusmispühad ja jõululaupäev). Ma läksin sinna ja see andis mulle hea tunde. Kuigi armulauda ikka ei saanud. Arvan, et ma kvalifikatseerun kategooriasse saab-aru-mida-armulaud-tähendab. Aga kui õpetaja seda ei arva, siis ega midagi teha ka ei saa. See mu sisemist mina just ei lõhesta aga lihtsalt on mul alati olnud teatav uudishimu mis tunne on maitsta "osakest Jeesusest".

Sümptom number kaks: Ma tundis suurt rõõmu klaveri mängimisest. Ma kohe tundis, et tahan mängida ja selles paremaks saada. Võiks öelda, et ma isegi nautisin seda. Esimest. Korda. Elus.

Sümptom number kolm: Ma tahan õppida. Tunnen, et kohe tahan teha koduseid töid, tõestada inimestele, et ma ei ole täielik lohh. Mul on alati puudunud selline tahe midagi teistele tõestada. Nüüd aga tunnen, et lausa vajan seda. Tõestada endale ja teistele, et minus ei ole ainult tühipaljas potensiaal.


See on minu harva esinev põhjamaapalavik. Põen seda esimest korda, niiet ärge väga pahandage, see kõik on mulle uus :)












Eva Marta

No comments: