Sunday, February 28, 2010

Ma olen Joe kapitalismi armastav aju

Istun emmega õhtul voodis ja räägin maast ja ilmast.
"Emme mida see kapitalism nüüd tähendas?" ütles Eva mõtlikult.
"Noh, see on omandiõigus ja selline,"
"A ja nüüd tuleb meelde,"
"Aga noh see kõik variseb meil varsti kokku," ütles Epp nagu muuseas
"Oota mida?!" ütles Eva hämmeldunud, kerge paanikanoot hääles.
"Noh kui nafta otsa saab, siis variseb põhimõttliselt terve tsivilisatsioon kokku!" vastas ema hajameelselt.
"No ma siis loodan, et minu silmad seda ei näe!" lausus Eva kergendunult
"Ah, kuule seda näevad isegi veel minu silmad," arvas ema
Sellest hetkel peale vahtisin ma lihtsalt karp lahti pimedusse.
Rääkida maailma kokkuvaringust nagu homsest lõunast!
"Teeme homme kartulit? Ah kartulit ei ole? Ah, no teeme siis riisi! Aa, elekrit üldse ei ole, majandus ei liigu ja me kukume kõik tagasi umbes keskaega? Okei. Võtan teadmiseks!"
Ma saan aru, et tema põlvkond on elanud veneajal, mis on umbes meie tulevik ilma räige tapmise ja värdja riigikorrata, aga mina ei ole seal elanud, niiet mulle on see täielik shokk! Elekter on kalleim vara, nafta on rikaste pärusmaa, mina kui keskklassiesindaja pean hakkama lehmi lüpsma ja kartulit harima! Ma ei taha seda!
Ma tahan elada linnas, töötada filminduses, sõita autoga, reisida läbi terve maailma ja OMADA ELEKTRIT. Ei kujuta eriti, ette et ilma selleta ka on võimalik hakkama saada. Ja kui juba kord maigu suhu oled saanud on seda väga raske unustada.





Long live elekter!



Eva Marta

2 comments:

Unknown said...

hahaa... ajasin hirmu nahka jah? ;)

Eva said...

kuule jah! päris kõva hirmu! :D